Hambaravi
Kõige sagedasem probleem hambaarsti poole pöördumisel on hambaaugud ehk kaaries, mille raviks on nende parandamine erinevate täidismaterjalidega. Hambaaugu parandamata jätmisel levivad mikroobid hambasäsisse, põhjustades valu. Seetõttu soovitame pöörduda kaebuste vältimiseks võimalikult kiiresti hambaarsti vastuvõtule.
Hambahaiguste ennetamise eesmärk on ära hoida kaariese teket ja ennetada selle komplikatsioone. Hambakaaries on kõige enamlevinud nakkushaigus, kus mikroobide elutegevuse käigus tekivad happed, mis lõhustavad hambakude.
Regulaarne hambaarsti külastus on tähtis, et veenduda, kas inimese suuhügieen ja kodused vahendid on õiged või tuleks midagi muuta, et suu ja hammaste tervis oleks korras. Olulist rolli mängib ka inimese organismi üldseisund ja elustiil. Probleemide korral on oluline õigeaegne ravi, et vältida hilisemaid aeganõudvaid ja kulukaid protseduure.
Täiskasvanute puhul on soovitav regulaarne minimaalne hammaste kontroll vähemalt 1 x aastas, laste puhul iga poole aasta tagant. Esmane visiit hammaste kontrolliks hambaarsti vastuvõtul broneerida 30 min konsultatsiooni aeg. Selle ajaga tehakse esmane kogu suuõõne vaatlus, vajadusel tehakse röntgenülesvõtted, kaardistatakse ravi vajadus ja planeeritakse järgmised ravi etapid, võimalik teha esmane puhastamisprotseduur.
Kaariest põhjustavad mikroobide suur hulk suuõõnes ja väär toitumine. Iga kord kui sööte või joote midagi, muutub toidus leiduv suhkur mikroobide elutegevuse käigus happeks, mis lagundab hambaemaili. Mida vähem on suus kaariest põhjustavaid mikroobe, hambakattu, seda väiksem on hambaaukude tekkimise võimalus. Seepärast ongi tähtis korralik suuhügieen ja vältida näksimist põhitoidukordade vahel. Suus olev sülg aitab happerünnakut neutraliseerida, kui hambad ei saa toidukordade vahel puhkust, siis tekibki hambasse auk.
Kaariese ravi
Kaariese ravi käigus tehakse valu vältimiseks vajaduse korral tuimestussüst. Hambaauk puhastatakse ja asendatakse sobiva täidismaterjaliga. Peale täidise asetamist võib hammas olla tundlik külmale. Kui tundlikkus ei möödu, võib mõningatel puhkudel olla vajalik edasine juureravi.
Kõrge kaarieseriskiga patsiendid
Kõrgenenud kaarieserisk on patsientidel, kelledel on ebapiisav suuhügieen, suukuivus, teatud ravimite kasutamine, suus kantavad raviaparaadid, proteesid. Suurem kaarieserisk on ka teatud haiguste korral (reflukshaigus, astma, diabeet, buliimia, südamehaigused).
Anname soovitusi parema hammaste tervise saavutamiseks – õpetame õiget suu- ja hammaste hooldust ja tutvustame patsiendile sobilikke hambaharju ja -pastasid.
Kuidas vältida hambaaukude teket?
- Harja hambaid 2 x päevas, korraga vähemalt 2 minutit,kasutades pehmete harjastega(soft) hambaharja ning fluoriidiga hambapastat. Puhtaima tulemuse saavutad elektrilise hambaharjaga. Söömise ja hammaste pesemise vahele jäta vähemalt poolt tundi pausi.
- Hambavahede puhastamiseks kasuta hambaniiti või hambavaheharja.
- Toidukordade vahel on 3-4 tundi söögipaus. Janujoogiks on puhas vesi. Vältida magusaid, gaasilisi ja happelisi jooke.
- Vältida näksimist toidukordade vahel.
- Söömise järel kasuta soovitavalt Xylitoli sisaldavat närimiskummi.
- Külasta hambaarsti vähemalt 1 kord aastas. Heale suuhügieenile aitab kaasa põhjalikum puhastus ja vajadusel soodapesu protseduur.
Alla 19 -aastastel hambaraviteenuse eest tasub Tervisekassa, tasuda tuleb visiiditasu 5 €.
Täiskasvanutel on võimalik kasutada hambaravihüvitist 60 € (täiskasvanute hambaravihüvitis) või 105€ (suurenenud hambaravivajadusega inimesed, nt rasedad, alla 1 – aastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, vanaduspensionärid jne).
Täiskasvanute hammaste raviks broneerida raviajad 45 min. Konsultatsiooni aeg 30 min.