Implantoloogia

Hammaste kaotuse korral on parim lahendus asendada puuduv hammas implantaadi ehk titaanist tehisjuurega, millele seejärel paigaldatakse proteetiline kroon. Kasutame Biometric implantaadisüsteemi.

Hambaimplantaat

Täpsema info implantaadi asetamise protseduuri, materjali ja prognoosi või riskide kohta varieerub, olenevalt patsiendi algsest olukorrast ja seetõttu saab seda selgitada ainult isiklikul vestlusel näo-lõualuude kirurgi või raviarstiga. 

Implantaadid asendavad ühte või mitut puuduvat hammast.

Implantaatide alusmaterjalina kasutatakse kõrge puhtusastmega titaani. See materjal on koesõbralik (ohutu) ja moodustab luuga kindla sideme (osseointegratsiooni). See on bioloogiliselt neutraalne ega põhjusta allergilisi või võõrkehareaktsioone.

Implantaadisüsteem koosneb järgnevatest osadest:

• implantaadi keha luusse viimiseks (kruvi).
• abutment hambakrooni kinnitamiseks implantaadi keha külge.
• implantaadikroon.

Näidustused implantatsiooniks:

• üksik hambaimplantaat.
• hambareas mitme puuduva hamba asendamine.
• täielik hammaste puudumine.

Implantatsiooni eeltingimused:

• piisav luu implantaadi kinnitamiseks.
• piisavalt ruumi proteesi(krooni) ülesehitamiseks.
• hea suuhügieen.
• lõualuu kasvamine on lõppenud.
• vastunäidustusetega arvestamine.

Ravimise viis oleneb hammaste olukorrast ja määratakse kindlaks implantatsiooni planeerimisel kirurgiga. Hinnatakse lõualuud ja seda ümbritsevat limaskesta, röntgenpiltide ja /või teiste diagnostiliste vahenditega uuritakse luu kvaliteeti ja määratakse kindlaks implantaadi hilisem asukoht. Vajadusel tehakse individuaalne šabloon, et implantaat täpselt lõualuusse paigutada.

Üksikute hammaste asendamisel on parim viis kasutada implantaati. Täielikul hambutusel piisab reeglina 6(4)-8 implantaadist lõualuu kohta.

Millal ja miks implantaati eelistada?

• kui soovitakse mugavat, suhu fikseeritud lahendust, mis oleks võimalikult oma hammaste moodi.
• ei soovita kõrvalhammaste lihvimist, mida eeldab näiteks sildade paigaldamine.
• ei saa või ei taha kanda suust eemaldatavat proteesi.

Vastunäidustused:

• Meditsiinilised vastunäidustused on asjaolud, mis muudavad protseduuri võimatuks või võivad põhjustada eraldi riske.

Üldised vastunäidustused:

• suitsetamine.
• ravimid, mis mõjutavad luu ainevahetust (bifosfonaat).
• ravimata või halvasti ravile alluv diabeet.
• immuunsüsteemi puudlikkus.
• rasked südame- või veresoonkonnahaigused.
• sidekoe ja luude üldised haigused (reumaatilised haigused).
• mõned psüühilised haigused.

Suitsetajatel tasub meeles pidada, et pikemaajaline prognoos on väiksem.

Lokaalsed vastunäidustused, implantatsiooniga seotud ohud:

• luud ei ole piisavalt, vajalik luu lisamine (augmentatsioon).
• halb luu kvaliteet.
• tähtsate struktuuride (närvid, juured, põskkoopapõhi ) kahjustamise oht.
• lõualuu, suu limaskesta või hammaste kinnitussüsteemi haigused.
• seletamatud valud lõualuude piirkonnas.
• ebasoodne hambumuse proportsioon.
• hammaste krigistamine, vajalik ravi hambakapedega.
• lõualuu kasvamine ei ole veel lõppenud.

Operatsioonijärgsed komplikatsioonid:

Operatsioonijärgsete komplikatsioonide vältimiseks saab patsient ise rsikide vähendamisele kaasa aidata. Hiliseid komplikatsioone esineb harva ja enamasti saab neid seostada krooniliste nakkushaigustega. Sagedus on suurem suitsetajatel ja teatud üldhaigusi põdevatel patsientidel.

• implantaadikruvi paljastumine liiga õhukese igeme korral.
• alalõuas asuva kolmiknärvi vigastus, mille tulemusena võib olla tundlikkuse kadumine alahuules või lõualuu sellel poolel, kus kahjustus tekkis.
• põskkoopapõhja limaskesta vigastamine põskkoopapõhja tõstmise protseduuri ajal. Vajadusel protseduur katkestatakse ja korratakse mõne kuu pärast, kui limaskest on paranenud.
• põskkoopapõletik.

Periimplantiit, mukosiit

Periimplantiit on haigus, mis võib esineda implantaadikandjate hulgas ja mis sarnaneb loomuliku parodontiidiga .Ka implantaatidele ja implantaadi peal asuvale proteesile ladestub katt nagu loomulikule hambale. Kui hambakattu ei eemalda põhjalikult, võib tekkida igemepõletik, mukosiit.

• Mukosiiti saab välja ravida korraliku hambakatu eemaldamise ja igemeraviga.

Kui igemepõletikku ei ravi, saab kahjustada ka implantaadi ümber olev luu, tekib periimplantiit. Kui seda ei ravi õigeaegselt, võib kaotada implantaadi, selle liikuvuse tõttu.

Periimplantiidi ravi on keerulisem, kuna implantaadi mehhaaniline puhastamine hambakatu biokilest võib kahjustada implantaadi pealispinda. Oht on korduvateks igemepõletikeks. 

Riskid:

• parafunktsioonide(krigistamine, kokkusurumine)korral langeb implantaadile liiga suur koormus, vajalik igal öösel kanda kaitsekapet.
• ebapiisav suuhügieen, sellest tingitud periimplantiit.
• trauma korral implantaadi piirkonnas võib implantaat liikuma hakata või eemalduda.
• kõrge traumariskiga spordialasid harrastades tuleb kanda sportimiseks mõeldud kaitsekapet.
• muutused suuõõnes, naaberhammaste kaotus.
• süsteemsed luu-ja sidekoehaigused.

Kui implantaat siiski kaotatakse, saab  reeglina tekkinud luudefekti uuesti luu kasvatamisega sulgeda ja kui vastunäidustusi ei ole, asetada uus implantaat.

Implantatsiooni operatsioon

Enne implanteerimist peaks optimeerima suuhügieeni ja võimalusel loobuma suitsetamisest. Igemeravi peab olema lõpetatud, samuti olema kontrolli alla saadud diabeet jt üldhaigused. Kui lõualuus ei ole luud piisavalt, lisatakse luud (augmentatsioon), toimub luu kasvatamine. Selleks pannakse kehaomane luu või luu asendusmaterjal (tehisluu) soovitud kohta, kus toimub lõualuu füsioloogiline ümberkujundamine. Luu siirdamine toimub enne implantaadi asetamist või implantatsiooni ajal. Mõnikord on vaja siirdada ka igemekude, seda eriti eeshammaste piirkonnas. Enne operatsiooni tuleb kindlasti ravida katkised hambad ja igemehaigused ning mõnikord korrigeerida hambumust. Vajadusel määratakse antibiootikumikuur bakteriaalsete põletike vältimiseks.

Lõualuusse viiakse sobiva suurusega implantaat, kasutades spetsiaalset kirurgilist puurmasinat. Protseduur tehakse lokaalse tuimestusega. Peale implanteerimist õmmeldakse haav, u 10 päeva pärast niidid eemaldatakse.

Järgneb koormamisvaba luustumis- ja paranemisperiood, mis kestab 4-6 kuud, olenevalt olukorrast.

Erandjuhtudel  on võimalik kohene proteesimine.

Pärast paranemist, tehakse implantatsiooni järgmine etapp, kus võetakse implantaat pealt lahti ja asetatakse igemeformeerija, mis formeerib igemejoone tulevase hambakrooni jaoks. Umbes kuu aja pärast saab proteesiarst paigaldada tugiposti ja laboris valmistatud implantaadikrooni.

Järelhooldus.

Vahetult peale operatsiooni vältida liigset koormust selle kohaga ja ülejäänud hambaid puhastame hoolikalt. Täiendava abivahendina kasutada kloorheksidiini sisaldavat suuloputuslahust. Hambaimplantaate tuleb regulaarselt käia kontrollimas hambaarsti juures esialgu 3, hiljem 6 kuu pärast, edaspidi 1 x aastas. Õigeaegselt avastatud infektsioone on oluliselt kergem ravida kui edasiarenenud põletikke. Lisaks tavapärasele heale suuhügieenile peaks kasutama lisaks hambaharjale ka spetsiaalseid implantaatide puhastamise jaoks mõeldud abivahendeid, spetsiaalset hambaniiti ja vaheharjakesi. Sõltuvalt individuaalsest riskiastmest on vajalik hammaste professionaalne puhastamine.

Vaatamata kõigile implantoloogia edusammudele on siiski tegu proteesiga, mitte loomulike hammaste alternatiiviga. Oma loomulik ja terve hammas on ja jääb parimaks.

Implantaatide kaotus on enamsti seotud ebapiisava suuhügieeniga, eriti pärast implantaatide pikemaajalist kandmist. Mõnikord põhjustavad implantaadi kaotust indviduaalsed riskifaktorid või patsiendi üldtervise muutumine. 

Lisaks õigele näidustusele ning õigele proteesi ja implantaadi planeerimisele ja paigaldusele on üldiselt terve patsiendi puhul, kes ei kuulu riskirühma, tähtis hea suuhügieen ja proteesihooldus. Need on pikaajalise tulemuse eeldusteks.

Mida peaks veel teadma pealisehituse kohta?

• Implantaadikroon fikseeritakse tugiposti külge. Selleks kasutatakse spetsiaalset pehmet tsementi, mis annab võimaluse vajaduse korral kroon eemaldada. Samas võib juhtuda, et sõltuvalt patsiendi individuaalsest eripärast (mälumisjõudude suurus, toitumusharjumused jms) võib kroon liikuma hakata või eemalduda. Sellisel juhul võtke ühendust oma hambaarstiga, kes puhastab krooni ja tugiposti ning tsementeerib krooni tagasi. Võib juhtuda, et selle aja jooksul, mil kroon ei ole paigas, kasvab ige tugiposti peale ning enne tsementeerimist on vajalikud teatud manipulatsioonid igemetega.
• Tugipost fikseeritakse implantaadi sisse kruviga. Kruvi fikseerimiseks kasutatakse spetsiaalset tootjatehases valmistatud võtit, mis tagab kruvi kinnitamise teatud jõuga.

Esineb olukordi, kus tulenevalt patsiendi eripärast (mälumisjõudude suurus, toitumisharjumused jms) võib kruvi lahti keerduda, põhjustades krooni liikuvuse. Kui te seda märkate, võtke ühendust oma hambaarstiga, kes püüab selle olukorra lahendada.

Kõigepealt proovitakse kroon posti küljest ära võtta ning kui see õnnestub, siis fikseeritakse post uuesti ja tsementeeritakse kroon tagasi. Võib aga juhtuda, et krooni eemaldamine posti küljest ei ole võimalik ega otstarbekas (et mitte vigastada posti). Sellisel juhul tuleb krooni sisse ettevaatlikult puurida ava ning fikseerida posti kruvi läbi selle ava. Mõnel juhul aga ei ole see võimalik ning selleks, et vältida implantaadi vigastamist, tuleb kroon lahti lõigata, fikseerida tugipost ning hiljem valmistada uus kroon.