Juureravi
Juureravi eesmärk on puhastada juurekanalid mikroobidest mehhaanilise ja keemilise töötlemise abil. Ravi lõppedes juurekanalid täidetakse juuretäidistega, mis sulgevad hermeetiliselt juurevalendiku. Juureravi visiitide arv varieerub, sõltudes põletiku suurusest juure all ja hamba anatoomiast. Eduka juureravi järel hammas taastatakse täidismaterjaliga või tehiskrooniga.
- Miks hammas vajab juureravi?
Juureravi osutub vajalikuks, kui hambapulbis tekib põletik. Selle tekkepõhjuseks võib olla sügav kaaries, korduv hamba ravi, hambamurd, mõrad. Isegi kui trauma tõttu ei teki hamba murdu või nähtavat mõra, võib hambanärv siiski vigastatud olla. Kui hammas jääb ravita, hakkab ta valutama. Aja jooksul levib põletik üle juuretipu ning on oht turse ehk abstsessi tekkeks, mis on nähtav hammast ümbritseval igemel või isegi näol.
- Millised sümptomid viitavad juureravi vajadusele?
Hammas võib vajada juureravi, kui ta valutab, on võrreldes varasemaga pikemalt/tugevamalt tundlik külmale/kuumale, on hell katsumisel või mälumisel, on muutnud värvi. Ravivajadusele võib viidata ka hammast ümbritsevate kudede tundlikkus või turse, mädavool. Samuti võivad olla suurenenud lokaalsed lümfisõlmed. On ka võimalik, et sümptomid puuduvad, aga hammas on haige.
- Kuidas päästab juureravi hamba?
Arst eemaldab põletikulise hambanärvi, puhastab ja kujundab juurekanalite sisemuse ning lõpuks täidab ja sulgeb kanaliruumi. Ravi järgselt vajab hammas taastamist täidise või krooniga, et hammas saaks jälle täita oma funktsiooni.
- Kas ravi ajal ja ravi järgselt võib tunda valu?
Sageli alustatakse juureravi selleks, et leevendada hambanärvi põletikust tekkinud hambavalu. Ravi käigus kasutatakse lokaalset tuimestust ning enamasti ravi ajal valu ei tunne, kuid vahel on see siiski võimalik. Esimestel päevadel pärast ravi võib hammas olla tundlik ning valutada, eriti siis kui hammas varem valutas. Vajadusel võib võtta käsimüügi valuvaigistit, näiteks ibuprofeeni või paratsetamooli. Ravi järgselt võib hammas võrreldes teiste hammastega olla mõnda aega tundlikum või teistmoodi.
→ Kui hambale on asetatud ajutine täidis, vältida söömist 1 tunni jooksul, samuti vältida kõva toidu närimist vastava hambaga.
→ Ajutise täidise eemaldamisel tuleb koheselt pöörduda hambaarsti poole, kes paigaldab uue ravitäidise, et mikroobid suuõõnest juurekanalisse ei pääseks.
→ Juureravi lõppedes hammas taastatakse täidisega või hambakrooniga.
Juureravi protseduur
Juureravi protseduurid tehakse lokaalse tuimestuse all. Enne juureravi alustamist isoleeritakse hammas ülejäänud suukeskkonnast spetsiaalse kummi (kofferdam) abil. Juurekanalid puhastatakse spetsiaalsete instrumentidega ja loputatakse erinevate lahustega. Puhastatud juurekanalid täidetakse juuretäitematerjaliga. Juureravi käigus on vajalik teha mitmeid suusiseseid röntgenülesvõtteid, et täpsustada hamba anatoomiat, juurekanalite tööpikkust ja juuretäidise kvaliteeti. Juureravi järgselt võib olla vajalik hammas taastada krooniga, et vältida hamba edasist murdumist.
Kui hambale on asetatud ajutine täidis, vältida söömist 1 tunni jooksul, samuti vältida kõva toidu närimist vastava hambaga.
* Ajutise täidise eemaldamisel tuleb koheselt pöörduda hambaarsti poole, kes paigaldab uue ravitäidise, et mikroobid suuõõnest juurekanalisse ei pääseks.
* Juureravi lõppedes hammas taastatakse täidisega või hambakrooniga.
* Juureravitud hambale teostatakse rö-kontroll umbes aasta peale täidise asetamist, edaspidi iga 2 aasta järel.
Juureravi ümberravi
Juureravi ümberravi on vajalik, kui varasema juureravi järel on tekkinud põletik hamba alla või on juuretäidis ebapiisav. Juureravi ümberravis kasutab hambaarst mikroskoopi, et eemaldada juurekanalist vana juuretäidis. Juureravi ümberravi protseduur on sarnane juureravi protseduuriga.
Juureravi võivad raskendada kitsad, kõverad, hargnevad, luustunud või sulgumata juuretipuga kanalid. Varasema ravi käigus võivad kanalisse olnud murdunud instrumendi fragmendid, juurekruvid ja tiftid juureravi ümberravi õnnestumist takistada. Juureravi protseduuri võib takistada ka piiratud suuavamine ja tugev okserefleks.
Juureravi prognoos
Juureravi õnnestumist hinnatakse hilisemate kontrollröntgenpiltidega, mida tehakse umbes 6 kuu möödudes. Mõningatel juhtudel osutub juureravi võimatuks või selle prognoos on halb:
- Hambas on vertikaalne mõra
- Juurekanalid ei ole oma anatoomia tõttu läbitavad
- Juurekanalis murdunud instrument, mida ei õnnestu eemaldada
- Kui juureravi takistavad faktorid ilmnevad juureravi käigus, siis teavitatakse patsienti raviprognoosi muutumisest ja otsustakse edasine ravi käik. Võimalik on juuretipu kirurgiline eemaldamine või perforatsiooni sulgemine. Ravimatud hambad siiski eemaldatakse.
Esmane juureravi õnnestumise protsent on suur, umbes 90%, ümberravide puhul on iga juhtum erinev.
Juureraviga kaasnevad riskid
Iga protseduuriga kaasnevad riskid, mis mõjutavad juureravi kulgu ja prognoosi:
- Kroonilise põletikuga hamba juureravi alustamisel võib põletik ägeneda ja tekkida valu. Vajadusel tuleb põletikku ravid antibiootikumikuuriga.
- Pulbiruumi põhja perforatsioon.
- Astme tekkimine juurekanali seina.
- Juurekanalisse murdunud instrumendi fragment.
- Medikamentide või juurekanalitäidise materjali sattumine üle tipuava, mis võib tekitada valukaebust.
- Juurekanali seinas olev mõra, mis ei ole ravitav ja kaasneb hamba eemaldamine.