Proteesimine
Proteeside valmistamisel lähtume patsiendi soovidest, meditsiinilisest näidustusest ja suuõõne seisundist, tehes eelnevalt raviplaani. Proteesitööd teostab proteesiarst, soovi korral tuleb broneerida eelnevalt konsultatsiooniaeg.
Hambakroonid, sildproteesid
Hambakroonide ja -sildade abil on võimalik taastada defektseid, suure kahjustusega või puuduvaid hambaid.
Hambakroonide paigaldamisega saab edukalt korrigeerida hambumuskõrgust, hammaste asendit ja ka värvust. Ka pärast juureravi teostamist võib olla vajalik hambale krooni asetamine, et tagada piisav tugevus mälumisjõududele vastupidamiseks.
Hambakroonide ja -sildade valmistamisel kasutatakse peamiselt tsikrkooniumoksiidi ja portselani. Tulemuseks on kõrge esteetilise välimusega, bioloogiliselt sobiv ning vastupidav hambakroon. Eriti sobivad tsirkooniumkapedel kroonid kohtadesse, kus on oht, et krooniäär võib paistma jääda.
- Hambakroon – Tehiskroon, mis asetatakse katteks oma hambale, kui on ulatuslik hambatäidis, või on hammas värvi muutnud. Tehiskrooniga kaetud hammas on vastupidavam ja edasine lagunemine ei toimu enam nii kiiresti. Samuti on juureravitud hammastele soovitav asetada tehiskroon, et taastada hamba tugevus, kuju, asend, värv ja mälumisfunktsioon.
- Sildprotees – Hambakaarel puuduvate hammaste kohale valmistatud tehishambad, mis kinnitatakse naaberhammaste ehk sillatugihammaste külge. Silla valmistamine on soovitav, kui puuduvat hammast piiravad naaberhambad on tugevalt kahjustatud ning vajavad kroonimist. Kui aga naaberhambad kroonimist ei vaja, oleks soovituslik kaaluda puuduva hamba asendamist üksiku implantaadiga.
Kroonid valmistatakse hambalaboris ja valmistöö tsementeeritakse eelnevalt kujundatud hambaköndile.
Laminaadid
Täiskeraamilisi laminaate kasutatakse hammaste esteetiliseks proteesimiseks, nende abil saab parandada nii üksiku hamba kui ka terve hambarea hammaste kuju ja värvi. Juhul, kui hambal on tehtud juureravi, on soovitatav pigem kasutada täiskeraamilist krooni, kuna see tagab hambale parema toestuse.
Laminaadiga kaetakse üldiselt esihambaid. Laminaate valmistatakse hammastele, millel ei ole tehtud juureravi, sest juureravi on näidustus kroonimiseks.
Laminaatide asetamise võimalikkuse üle saab otsustada proteesiarst.
Suust eemaldatavad proteesid
Suust eemaldatavaid hambaproteese kasutatakse peamiselt olukorras, kus puudu on suurem hulk hambaid või on puuduvate hammaste piirkonnas suured luu- ja pehmete kudede defektid. Täieliku hambutuse korral valmistatakse totaalprotees.
Eemaldatavaid proteese kombineeritakse metalli ja plastmassiga – neid nimetatakse büügelproteesideks. Viimane variant on parem, kuna see kinnitub stabiilsemalt ning ei kata nii suurel määral suu limaskesta kui üleni plastmassist protees.
Büügelprotees toetub suus olevatele hammastele tugiklambrite abil, jättes suus olevate hammaste pinnad ja igemed suures osas vabaks.
Eemaldatav protees on vajalik pärast iga söögikorda suust välja võtta ja korralikult puhastada. Suust eemaldatava proteesi eluiga on lühem kui suhu kinnitatud proteesil, ka on vajalikud sagedasemad korrigeerimised hambaarsti juures. Suust eemaldatava proteesi üheks miinuseks on suurem koormus oma hammastele ja igemetele.
Selleks, et protees funktsioneeriks pikka aega ja hästi, on oluline regulaarne järelkontroll ning hoolikas ja teadlik suuhügieen.
Eemaldatavate proteeside pesemiseks tuleb need suust võtta ja pesta käte vahel. Pesemiseks kasutada käteseepi või nõudepesuvahendit. Proteese puhastades hoidke neid kindlalt käes, et vältida nende kukkumist ja teise käega puhastage korralikult proteeside mõlemad pooled ning kõik pinnad. Kinnituselementide piirkonnas ettevaatlikult, et vältida paindumist. Puhastamiseks on väga mugav spetsiaalne hari, mis on hambaharjast laiema harjaseosa ja käepidemega.
Kui proteesid kukuvad või purunevad muul moel, on nende liimimine rangelt keelatud – see võib rikkuda proteesid lõplikult. Pöörduge oma arsti poole, kui on tekkinud probleeme.
Mida on vaja teada suust eemaldatavate proteeside kohta?
Isegi siis, kui suust eemaldatav protees on valmistatud nõuetekohaselt, ei ole igal üksikul juhul tagatud patsiendi seisukohalt väga hea tulemus: näiteks võib protees pärast suhu asetamist hõõruda limaskesta ja tekitada valu, kunsthambad võivad proteesi küljest lahti tulla, protees võib murduda jms. Harvadel juhtudel patsient ei harjugi suust eemaldatava proteesiga.
Eemaldatavad proteesid vajavad regulaarseid ja sagedasi korrektuure (ümberbaseerimine jms). Proteesi pikaajaliseks edukaks funktsioneerimiseks on oluline regulaarne järelkontroll vähemalt iga 6 kuu tagant.
Suust eemaldatava proteesi hooldus
- Pärast proteesi paigaldamist võib proteesi kandmine olla esialgu ebamugav. Esimesed kaks nädalat proteesi valmimise järgselt on kõige raskemad ning suu peab uue olukorraga harjuma. Esimesel päeval on soovitav palju sooja juua, et suu uue objektiga paremini kohaneks. Samuti tuleb harjutada söömist ja diktsiooni.
- Proteesid võivad öösiti suus olla, kuid suule tuleb anda proteesivaba aega, et limaskest saaks puhata. Kui protees ei ole suus, tuleb seda hoida niiskes keskkonnas. Selleks on olemas spetsiaalsed mugavad proteesikarbid. Vastasel korral proteesimaterjal kuivab ning muutub hapraks ning võib ka kuju muuta. Samuti võib proteese hoida näiteks niiskes salvrätis.
- Proteesi tuleb kaks korda päevas hoolikalt puhastada. Proteese tuleb pesta voolava vee all ja kasutada proteeside puhastamiseks mõeldud vahendeid (vees lahustuvad tabletid ja kontsentreeritud lahused), mis aitavad proteese desinfitseerida. Vajadusel kasutatakse spetsiaalset pehmet harja. Eriti hoolikalt tuleb puhastada tugihoideklambrite piirkonda. Proteesihooldustooteid saab osta meie kliinikust või apteegist.
- Esimestel päevadel peale proteesi paigaldust tuleb süüa ainult pehmet toitu. Protees võib suu limaskesta mõnes kohas veidi ära hõõruda, sel juhul tuleb valulikule kohale määrida näiteks saialilleõli. Esimese paari nädala jooksul kutsub proteesiarst patsiendi ka tagasi ülevaatusele, et kontrollida proteesiga harjumist ja hügieenivõtteid.
- Suust eemaldatavaid proteese tuleb käia kliinikus näitamas vähemalt 1-2 korda aastas. Suu anatoomia on pidevas muutumises ning vajadusel tuleb proteese baseerida, s.o plastmassmaterjali lisada. Selleks võetakse jäljendid ja protees korrigeeritakse jäljendite alusel hambalaboris.